RAAMAT | Joonas Veelmaa kümme nippi, kuidas muuta oma elu mõttekamaks

Eliisa Puudersell kiidab Joonas Veelmaa luulekogu „Alaska“.

Tere-tere, Areeni lugejapere! Kas teadsite, et meie väikeses Eestis on vahepeal ilmunud üks haruldaselt lopsakas luulekogu? Puändi kirjastus andis oktoobri algul välja Joonas Veelmaa ehk Pöial on Jala Alaska ehk Marek Marmori debüütluulekogu „Alaska“ ja mul on teile eriti hea uudis – väärt luulet on võimalik kirjutada ka liigse hõllanduseta!

Ahmisin selle erkroosade kaante vahele köidetud kogu endale ühel õhtul paari tunniga sisse. Ilmselgelt liiga kiiresti, sest justkui lõputult kestnud igavuse- ja kultuurinälja tunnet oli vaja jalamaid rahuldada ning lätsutada tekstimõnu, mis lõi oimetuks, nagu üks iseäranis mõnus toidukooma. Ma pole ammu lugenud luulet, mis ajab röökides naerma ja tabab sisimas nii õigeid kohti, et näpistab. Järgmisel hommikul „Alaskat“ uuesti läbi käies koorus selle pealtnäha lihtsa ja humoorika pindmise kihi alt aga veel ja veel – mitu olemuslikku mõõdet. Autor kahtleb toore aususega meie maise hädaoru toimimise võimalikkuses, ennekõike selles, mida on üldse kellelgi maailmaga ühist.