Tänavused varud soetati ikkagi Vene gaasi baasil. Järgmiseks talveks tuleb need soetada LNG põhjal. Seega pingutus peab olema suurem. Kontrollimatut on palju, me võime ujuvterminale rentida või kaisid ehitada, aga kui palju Hiina soovib LNGd tarbida, me ei tea. Samas see määrab, kui tihe on konkurents, kellega me võitleme nende laevade pärast ja kui palju me lõpuks maksma peame.

Miks inimestel tekkis LNG-terminali asjus tunne, et kaotasime midagi? Poliitikud hakkasid rabelema, kes saab olla laeva kojutooja?

Meie jaoks on oluline, et see terminal tagaks Eesti ja Soome varustuskindlust. Ligipääsu saamine, terminali tingimused… Eesti ega Soome sinna ju gaasi ei vii, seda teevad gaasimüüjad. Meie ei vali, millises järjekorras milline gaasimüüja oma laevu sinna viib. Terminali tingimused peavad olema sellised, et ei jäta väiksemaid tarbijaid kõrvale. Kui on sinna gaasilaevade toomisel soovijaid rohkem kui kohti, ei jäeta kedagi kõrvale, vaid kõigi jaoks vähendame proportsionaalselt kogust. Ma saan aru, et avalikkuse jaoks ei tundu see eelisena, aga keegi ei ütle, et me kedagi teist siia ei lase, tulge teie, eestlased.