Hardi Volmer meenutab sõpra: elegantselt lohakas rokilavade vaimuaristokraat, kellesarnaseid meil palju ei ole

Riho Sibul (26. VI 1958 – 20. XI 2022) in memoriam.

Üsna hiljuti tuli meil jutuks meie esimene kohtumine, millest mina õieti midagi ei mäletanud. Olin sellele Järvakandi jõmmile Pegasuse kohviku trepiaugust ilmunud otsekui mingi Heiti Talviku reinkarnatsioon. Ma olla paistnud kõrk ja ennasttäis. Aga Pärnust, Koidula koolist tulnuna olin võimeline peast August Sanga poeese esitama, ja see veenis.

Vene ajal oli diplom ülitähtis. Rihol seda ette näidata ei olnud. Mina venitasin oma haridustee pikaks, aga üsna kohe sai selgeks, et temal on seevastu kõva haritus ja lugemuski ilmselt suurem kui mul. Ma ei olnud eales kohtunud endavanusega, kes muuseas Nietzschet ja Schopenhauerit tsiteerib.