Olulised muudatused äriühinguõiguses

Järgmisel aastal jõustuvad mitmed olulised muudatused ühingu- ja äriühinguõiguses. Alates 1. veebruarist jõustub etapiviisiliselt äriregistri seadus, millega muudetakse koguni 30 seadust, millest enamus reguleerib igapäevaselt väga olulisi õigussuhteid. Uue seadusega muudetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste register äriregistri osaks ja nii koondubki kõik mugavalt ühte registrisse. Äriühinguõiguses kehtestatakse mitmed muudatused, mis puudutavad eeskätt osaühinguid, mis on enim kasutatavad äriühingud. Seetõttu keskendumegi alljärgnevalt osaühinguid puudutavatele muutustele. Ühtlasi osundame võimalikele karidele, millele võib uuel õigusmaastikul kergelt sattuda.

Esiteks muutub äriregister kinnistusregistri sarnaselt suurt õiguskindlust tagavaks andmebaasiks. Kui senine regulatsioon ei võimaldanud äriregistrist osanike ja neile kuuluvate osade kohta õiguslikult siduvaid andmeid saada, siis nüüd muutuvad need õiguskindlateks registrikaardi andmeteks, millele saab tugineda tehinguid tehes. Seega hakkab registrikaart lisaks senistele andmetele näitama andmeid osanike ja neile kuuluvate osade kohta, sealhulgas ka osade koormamise andmeid. Osanike nimekirja hakkab pidama registripidaja. Nii saab edaspidi võimalikuks ka heauskne osaluse omandamine tuginedes äriregistri andmetele. Notarite töö läheb lihtsamaks.

Enamik ettevõtjaid on ilmselt puutunud kokku äriregistri hoiatustega majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise korral. Esimene mõte sellist teadet saades võis olla, et kiiret pole, aega on, küll ükskord tehtud saab. Registripidajal oli seni võimalus ettevõtjaid korrale kutsuda trahvihoiatuste ja trahvidega kuni võimaliku sundlikvideerimiseni, kuid see protsess võis kuni kõige hullema tagajärjeni kesta aasta või enamgi. Nüüd võib aga majandusaasta aruande esitamata jätmisel teatud juhtudel trahvida ka osanikke, määrata trahvi hoiatamata, jätta registrikanded tegemata ning kustutada äriühing registrist senisest palju kiiremini ja lihtsamalt. Seega tasub olla kohe valvas ja hoolas, kui register saadab hoiatuse seoses aruande esitamata jätmisega või muul põhjusel. Ettevõtjal tasub senisest hoolsamalt suhtuda ka registrile antud kontaktandmetesse, sest juhul, kui registripidaja ei ole saanud kahel korral kolmepäevase vahega registrile antud e-posti aadressil ettevõtjaga ühendust, võidakse registrisse teha märge kontakteerumisraskuste kohta. Sama juhtub siis, kui registrisse kantud aadressile saadetud tähitud kiri tagastatakse hoiustamistähtaja möödumise tõttu või teatega, et isik ei asu sellel aadressil, või kui selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu ei ole dokumenti vastu võetud 14 päeva jooksul.

Vastukaaluks sellele, et registrist kustutamine muutub senisest palju lihtsamaks, on täiesti uue mõistena kehtestatud registrisse ennistamine. Kui seni oli likvideeritud ja kustutatud äriühingut võimalik taaselustada ainult täiendava likvideerimismenetluse kaudu, siis uue regulatsiooni kohaselt saab vahepeal kustutatud äriühingu registrisse ennistamise korral selle täpselt senise õigusvõimega taaselustada ja äritegevust jätkata. Võib kindel olla, et sellisele võimalusele tuginedes luuakse edaspidi palju fantaasiarohkeid skeeme ja ühtlasi tekib seetõttu palju uusi ning põnevaid õigusvaidlusi.

Huvitavaid väljavaateid tekitab edaspidi ka äriregistris ärinime broneerimise võimalus ja avalduse tegemine teatud kindlal kuupäeval kande tegemiseks tähtajaga kuni 6 kuud.

Kõige põhimõttelisem muudatus on seotud osakapitali suuruse nõude kaotamisega. Seni pidi osaühingu miinimumumkapital olema 2500 eurot, nüüd võivad osanikud asutamisel ise otsustada, kui suure osakapitali nad kehtestavad. Alla ühe eurosendi ei saa see olla, sest osa väikseimaks nimiväärtuseks jääb seni kehtinud üks eurosent ja osaühingul peab olema üks osanik. Seega hakkame paljudel juhtudel ärisuhetes kokku puutuma äripartneritega, kelle õiguskindlad registriandmed näitavad, et nende kapitaliseeritus tegevuse alguses ongi 1 eurosent. Kuna juhatuse liikme hoolsuskohustus jääb kehtima senisel kujul, mille järgi on juhatuse liikmed teatud juhtudel vastutavad äriühingu kohustuste eest isikliku varaga, tasub kapitalita äriühingu juhatuse liikmel tehinguid tehes eriti hoolas olla. Juba esimene 20 euro suurune visiitkaartide tellimuse arve võib teatud juhtudel tähendada pankrotiolukorra tekitamist.