Hvostovi analüüs: Euroopas väljendatakse kahtlustusi, nagu oleks Ukraina-Vene sõda USA-le kasulik

Vene-Ukraina kuuma sõja taustal on puhkemas Ameerika ja Euroopa külma kaubandussõja lahingud.

Tänase sõja-aasta üheks enimkorratud loosungiks on lääne ühtsus. Seesinane ühtsus seisab kaljukindlalt, see trotsib ebaliberaalse maailma õõnestustegevust. Lääs on ühtne, lääs peab võitma! Loosungite ülesandeks on ühiskondliku arvamuse mobiliseerimine, mitte aga objektiivse tõe edastamine. Siinkohal võiks küsida kiuslikult: kas Türgi ja Ungari on osa „läänest?“ Hüva, Türgi on seda vaid NATO liikmena, aga Ungari kuuluvus õhtumaisesse maailma on mitmevalentsem ning ajalooliselt väga pikaajaline. Õigupoolest ei peaks Ungari ühiskond olema ka kuidagi „venesõbralikum“ kui näiteks Poola oma, sest 1956. aasta Ungari ülestõusu mahasurumine jääb rahva mällu kui venelaste sissetung. Rääkimata 1849. aasta sündmustest, kui Vene tsaar Nikolai I tuli oma Austria kolleegile keiser Franz Josephile appi, aidates teda iseseisvust taotlenud ungarlaste purukslöömisel.

Oma rahva ajaloolisest mälust hoolimata viljeleb Victor Orbáni valitsus ometigi erisuhteid Kremliga, nimetades seda „strateegiliseks külmaverelisuseks“ – äraseletatult on see neutraalne hoiak Vene-Ukraina sõjas. Ilmneb see muu hulgas Ungari keeldumisega lasta Ukrainasse saadetavat sõjaks vajalikku läbi oma territooriumi. Vene-Ukraina sõjas on Ungari Ungari poolt, kõlab Orbáni seletus. Ehk teisiti – see pole Ungari sõda.