Aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoos päästis naiste elu: seni süüdistasin end, et miks ma ei toimi nii nagu teised. Mis mul viga on?

ATH diagnoosi ja ravini jõudmine andis talle tagasi lootuse. Selleni jõuda oli aga keeruline. Liisal oli korduvalt diagnoositud depressioon ja antidepressante välja kirjutatud, kuid ta sümptomid polnud kunagi päris täpselt depressioonile omased. Vahepeal oli ta alanenud meeleolus. Siis oli kõik jälle väga hästi, tunne oli lausa eufooriline.

Kui tuttav andis Liisale mõtte minna kontrollima, ega tal äkki ATHd pole, mõtles ta: ei, seda nüüd küll mitte. See on ju see väikeste poiste haigus! Ometi võttis naine asja käsile. Ta alustas perearstist, kus öeldi, et nemad sellise asjaga ei tegele. Järgmiseks proovis riiklikus süsteemis vastuvõtule saada.