ATH ravita jätmine põhjustab märkimisväärset kulu tervishoiusüsteemile, sotsiaal- ja haridussüsteemile ning ühiskonnale tervikuna.

Inimese jaoks võib ravita jäämine tähendada toimetulekuraskusi tööl ja rahalisi raskusi, sõltuvusprobleeme, unehäireid ja kroonilist väsimust, suurenenud ohtu sattuda (surmaga lõppevatesse) õnnetustesse, suitsiidiriski.

Õiguskantsleri hindas toona, et sama haigust põdevate inimeste erinev kohtlemine üksnes selle põhjal, millal nende lapsepõlves avaldunud haigus on diagnoositud, on vastuolus solidaarse ravikindlustuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Muu hulgas seetõttu, et laps või noor ei satu sageli iseseisvalt psühhiaatri vastuvõtule