INTERVJUU | Esimese mustanahalise naisena Bookeri auhinna võitnud kirjanik: kõigil on ka see elu, mis on teiste eest varjul

Kadri Karro usutleb briti kirjanikku Bernardine Evaristot, kelle võimas romaan „Tüdruk, naine, keegi teine“ tõi talle Bookeri auhinna ja kes käis 22 aastat tagasi ka Eestis.

Kui briti kirjanik Bernardine Evaristo (63) saavutas romaaniga „Tüdruk, naine, keegi teine“ („Girl, Woman, Other“, 2019, e.k 2022) maailmakuulsuse, oli tal selja taga juba pikk loominguline teekond. Ta oli 1980ndatel aktiivne teatrimaastikul, avaldas enne läbimurderomaani seitse raamatut, on alates 1990ndatest õpetanud loovkirjutamist, tegutsenud aastaid aktivistina ja sai 2009. aastal Briti impeeriumi ordu liikmeks (MBE).

Inglise ema ja Nigeeriast pärit isa neljanda lapsena sündinud Bernardine kasvas ajal, kui segaperekonna koduaknasse Woolwichi linnaosas Londonis lendas telliskive, kui tumedanahalisi lapsi tänaval sõimati ja mustanahalise mehega abiellunud valgest naisest sai perekonna must lammas, kellega lävimine lõpetati päevapealt. Evaristo kirjutab oma möödunud aastal ilmunud mälestusteraamatus „Manifesto: On Never Giving Up“, et õnneks pääses nende pere teistest „tere tulemast naabruskonda“ kingitustest, nagu väljaheited ja surnud rotid ukselävel.