„Vutt on tähtsam kui elu.“ Eestlane kirjeldab hetke, mil jalkahullus Marokos fännid kaotust pidid tunnistama

Tänavad olid eile juba tund enne mängu algust tühjad ja vaiksed. Väljasurnud. Vutt on Marokos tähtsam kui elu.

Kui ma kogu perega Marokosse elama kolisin, uuris nii mõnigi sugulane-tuttav, kas ma ei karda. Ikkagi hullud araablased, moslemid, võimalik, et radikaalid. Kindlasti oma käitumises äraarvamatud. Ja kolin veel naise ja kahe alaealise tütrega, issand küll!

Tegelikkus osutus kainestavaks. Ma poleks eales uskunud, et moslemid võidavad olla nii soojad, empaatilised, avatud ja ka palju rohkem oma emotsioone ja käitumist kontrollivamad, kui eestlased või venelased. Nüüdseks oskan pakkuda ka põhjuseid: esiteks usk, teiseks terved lapsepõlve kiindumussuhted ja kolmandaks alkoholi puudumine.