Arne Merilai: taotleme Viivi Luigele Nobeli preemiat

Rahvusteaduste professori Arne Merilai essee, mis põhineb tema peetud kõnel rahvusülikooli 103. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna üleandmisel Viivi Luigele.

Kuula, kuis laulavad / lumised luhad, kirjutas üks kooliplika 1963. aastal. Muutugu ajad, kuidas tahavad, lumi on ikka lumi ja jää on jää. Ilus tali!

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja juba 19. korda. Sellega tunnustatakse loojaid, kes on silmapaistvalt arendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tark komisjon kogunes ja tõstis ühes meeles käed üles: sedapuhku, kes muu, kui armastatud Viivi Luik.

Oma äsjailmunud valitud luule kogu „Jõhker tähistaevas“ (2022) lõpus avaldab Viivi Luik kimbu tema raamatutes seni ilmumata luuletusi. Pealkiri on aktiivne, tähenduslikult laetud ja viitab ilmselt ka praegusele sõjataevale. Sest armsate koduste vankrite ja sõelte, kootide ja rehade, teednäitava Põhjanaela asemel säravad meie üleaedsete jõuluöös põletavad fosfortuled ja tiibadega tulihännad, uluvad verehimulised kratid ning tapavad vaikust ja inimesi surmakutsarite sääreväristajad. See apokalüptiline, kiiritav taevakumm meie kohal on alati varjatult olemas olnud, kuid aeg-ajalt, vabadusele õnnetuseks, toovad terroristid ta selgesti ilmsiks.