ARVUSTUS | Uus „Avatar“: väliselt väga uhke, ent sisult tühjavõitu

Maria Ulfsak käis uut „Avatari“ vaatamas.

„Avatar: vee olemus“ on järjekordne näide filmist, mis laia publiku ja ilmselgelt liiga palju filme vaadanud kriitikute omavahelist mõistmatust suurendab. Rahvas käib kinos ja rõõmustab – nii uhke ja suurejooneline seiklusfilm, räägib pereväärtustest ning looduse kaitsmisest, mis siin vigiseda, kriitikud aga nimetavad seda „miljardidollariliseks skriinseiveriks“ ja „märjaks Smurfahontaseks“.

Ma ise olen juba kuidagi helges jõulumeeleolus ega näe põhjust selle filmi kallal nii hirmsasti lammutada, nagu mõned vanemad kolleegid teinud on. Pigem ütleksin nii – kui teile meeldis esimene „Avatar“, siis küllap meeldib teine ka.