Teadlased selgitavad: Eesti usuelu tulevik? Milleks kirik, kui meelerahu saab loodusest või joogatrennist

Peagi algavad jõulujumalateenistused erinevates Eesti pühakodades. See ainus kord aastas, kui kirikud on inimesi täis. Neist, kellest siin loos juttu tuleb: Selma, Jaanus ja Cäthlyn – võiks kirikusse jõuda küll ainult esimene.

Paraku ei jõua temagi, sest need kolm ei ole luust ja lihast inimesed, vaid teadustöö käigus kogunenud allikate info põhjal koostatud põlvkondlikud koondportreed. Need illustreerivad eestlaste muutunud suhtumist kirikusse ja religiooni.

Neis portreedes peegelduvad hiljuti avaldatud rahvaloenduse tulemused, mille järgi pidas mõnda usku omaks 29% rahvastikust, usku mitte omaks pidanuid oli 58%. Sh eestlaste seas pidas mingit usku omaks vaid 17%, ei pidanud omaks aga 71%, kusjuures vanemate inimeste seas oli usku omaks pidanuid märkimisväärselt rohkem kui noorte seas. Küsimusele usu kohta ei soovinud vastata 11% eestlastest. Seega mõjutavad usku või selle puudumist kõige enam rahvus ja eagrupp.