„Lähed Rootsi kaebama, lasen sul kõrvad ära lõigata!“

Ähvardustele vaatamata käisid eestlased mitme aastasaja vältel Rootsi kuningatelt mõisnike omavoli vastu kaitset otsimas.

Usk heasse Rootsi kuningasse püsis Eestis sajandeid. Veel sügaval tsaariajal, 19. sajandi teisel poolel, sõideti Eesti saartelt paatidega üle Läänemere Stockholmi, et kuningalt abi paluda. Seda tegid nii eestlased kui ka rannarootslased. Üks värvikamaid selliseid lugusid on kolme Emmaste mehe Rootsis käik.

Kui 1868. aastal levis kulutulena teade teoorjuse kaotamise kohta, lootsid töökohustustest mõisa ees vabaneda ka Emmaste talupojad. Ühel päeval saabusidki mõisasse priiust tooma kroonuametnikud, ja see ajas mõisavalitseja suurde ärevusse. Ta jooksis talust talusse, meelitades ja ähvardades inimesi, et nood „läheksid mõisa kroonuhärradele selgitama, et nad ei taha vabadust“. Keeldujaile anti õpetuseks 20 vitsahoopi.