Olen ammu puudust tundnud tema Eesti analoogist. Kes oleks sügavalt erudeeritud nii oma erialal ajaloolasena kui suudaks loetavalt-jälgitavalt tuua esile meie kohaliku ajaloo sõlmpunkte ning epohhiloovaid nähtusi ja samas suudaks oma lugudejutustamisega vastu tulla ka inimesele, kelle teadmised tema valdkonnast piirduvad koolitundide ja heal juhul Indrek Hargla keskajakrimkadega.

Mul pole õnne olnud kuulata ajaloolast ja arhivaari Juhan Kreemi (Lucy Worsley põlvkonnakaaslane, sündinud 1971) avalikult esinemas, kuid pärast tema „Ordu sügise“ lugemist on mul tõsine kahtlus, et temas sellist teadlase staarikvaliteeti on.