Samal ajal kui Venemaa väed mõrvasid Butšas tänaval tsiviilelanikke, Ukraina sõjaväge ähvardas laskemoonakriis ja eestlased Ukraina heaks raha lugemata annetasid, pani üks Eesti firma Ukrainasse saadetavate granaatide eest taskusse ligi kolmandiku kogu relvatehingu hinnast.
See lugu sündis Ekspressi, Ukraina väljaande The Kyiv Independent, sakslaste Die Welti ning Hollandi uuriva ajakirjanduse väljaannete Lighthouse Reports ja The Investigative Desk koostöös.
Eesti kuulutas oma sõjalist toetust Ukrainale avalikult ning viis relvad, moona ja varustuse ise kohale. Selliselt ei käi asjad sugugi mitte kõikides Euroopa riikides. Kiirustamise tõttu või soovist geopoliitilistel põhjustel varju jääda antakse jäme ots vahendajatele.
Tihti on need armee taustaga eraettevõtjad. Rahuajal teenivad nad leiba riigihangetel julgeolekuüksustele kaupu müües. Sõja ajal tõusevad nende teened aga erilisse hinda. Neile antakse ülesanne vajalik kaup kas või maa alt üles leida, ära osta ja sihtkohta toimetada.
„Praegune relvaturg on f*cking chaos (kuradima kaos – EE). Pead käima ringi ja igalt poolt pärima: palju teil laos on? See on logistiline õudusunenägu,“ kirjeldab olukorda üks kaheksast Euroopa relvakaupmehest, kellega selle loo jaoks räägime.
