Üks aasta Ostapi elus. „Vanemad jäid Ukrainasse. Kasvasin ruttu suureks“

Mullu 24. veebruari varahommikul oli Ostap Horbenko (16) oma kodus Ukrainas. Ta ärkas tol neljapäeval kella kuue ajal ja hakkas kooli sättima. Kirjanduses pidi tulema kontrolltöö. Ta oli selleks kõvasti õppinud.

Tema kodulinn on Beršad. Äkki kuulis ta väljast mingit tugevat heli. Kas tuul? Ostap avas akna ja nägi kauguses rakette. Sõda oli alanud. Klassijuhataja andis teada, et kaks nädalat õppetööd ei toimu.

Aasta hiljem sätib Ostap hommikuti end Vabaduse Kooli. Ta käib 9. klassis ja tema uus kodulinn on Tallinn. Me kohtume temaga sealsamas koolis ja suhtleme tõlgi abil.