EUROOPA AASTA PUU | Vali Reigi pöök!
Veel enne kui hääletame Riigikogu valimistel, saame teha pisut lihtsama valiku ja anda Euroopa aasta puu valimistel hääle Reigi pöögi poolt. Eestil on varasemast üks võit – 2015. aastal valiti aasta puuks Orissaare tamm.
Hääle andmise järel saadetakse hääletajale e-kiri, kus peab oma hääle kinnitama. Muidu hääl arvesse ei lähe.
Reigi pööki teab iga hiidlane, vaatamata sellele, et ta asub suhteliselt kõrvalises paigas pastoraadihoone taga. Puu teeb eriliseks tema lehtede värv – tegu on hariliku pöögi punaselehise vormiga (Fagus sylvatica f. purpurea).
120 aastat vana puu on väga heas seisus, elujõuline ja kannab vilja. Selle istutas 1903. aastal Reigi kiriku pastor R. G. von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul. Puu kõrgus on 20,1 meetrit ja juurekaela ümbermõõt 3,61 meetrit.
Teatavasti pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli periood, kus mõisnikud ehitasid ja renoveerisid oma mõisaid ja mõisaparke. Seetõttu toodi parkidesse liigilise koosseisu rikastamiseks lõunapoolseid puuliike, mida Eestimaal ei kasva. Paljud liigid hävisid külmade talvede tõttu.
Ilmselt õnneliku juhusena sattusid kuskilt Euroopast pärit hariliku pöögi punaselehise vormi külmakindlad istikud Mandri-Eestiga võrreldes suhteliselt pehme kliimaga Saaremaale ja Hiiumaale. Üks nendest on Reigi punane pöök. Viimase aastakümne olematute talvede tõttu võib ennustada, et pöögist saab sel sajandil harilik liik ka meie metsas. Niisiis, Reigi pöök on kui saadik tulevikust!
Reigi kirikuga seostub palju kultuuriloolist. Väga tuntud on näiteks Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mille põhjal on vändatud film, kus peaosa mängisid Mikk Mikiver, Tõnu Mikiver ja Elle Kull.
Euroopa aasta puu konkurss sai alguse 2011. aastal. Inspiratsiooni saadi populaarsest aasta puu konkursist, mida oli Tšehhi Vabariigis juba aastaid korraldatud. Euroopa voor on finaal, mis koosneb riiklike voorude võitjatest.