ARVUSTUS | Pärnoja ja Kikkase õrn poeesia suurkontserdil „Jäljed“

Merli Vajakas käis audiovisuaalse teose „Jäljed“ esmaettekandel ja sai seal viidud poeetilise rännakule.

Aeg-ajalt peab end laskma kanda kuhugi mõtteradadele rändama. Olgu nendeks mälestused, unistused või muud mõttelõngad. Viimasel ajal olen tänu Kristiina Ehini värskele luuleraamatule poeesia radadel.

Kas see avas mõne seni avastamata ajusopi, kuid Erki Pärnoja ja Kaupo Kikkase ühisloomingut „Jäljed“ nähes valdas mind loometuhin. Nägin kõikjal poeesiat. Seda oli suurel ekraanil nähtud mahajäetud hoonetes, looduses, seda nägin orkestrantide poognatõmmetes, Pärnoja kitarrikeeltes. Tajusin seda kõikjal.