Uue peretoetuse kibedad viljad. Kärgperede lood ei ole seebiooper, vaid näited elust enesest

Sellest aastast kehtima hakanud peretoetuse seadusemuudatustest võidavad enim „ideaalsed“ pered. Paljude Eesti laste elukvaliteet võib hoopis halveneda.

Kolme lapse ema Piret* sai aasta esimesel tööpäeval oma eksmehe advokaadilt kirja. Seal seisis nõue maksta Piretile – kes jäi üksinda kolme last kasvatama, mees kolis välja – senisest vähem elatist.

Kahe lahus oldud aasta jooksul on aga Pireti laste isa mitu korda palunud elatisraha vähendamist, sest tema hinnangul ei kulu lastele nii palju raha, nagu Piret väidab.

Tekkinud on jabur olukord: peretoetus ei sõltu mitte ema ja isa ühiste alaealiste laste arvust, vaid sellest, kelle nimele laekub lastetoetus. Ühiskonnas, kus kärgpered on väga tavalised, loob selline süsteem lahku läinud vanematele ohtralt kombineerimisvõimalusi, kuid lõppkannatajateks on lapsed, kelleni neile mõeldud raha ei jõua.

Järgnevad kärgperede näited pole seebiooper. Need on lood elust enesest.