Üheksa lapse abipalved, mis murravad südame. „Kui sõbranna öösiti magab, läheb isa teda huultele suudlema“

Lapsed helistavad lasteabiliinile vahetult pärast seda, kui isa on neid näkku löönud, pärast ema enesetapukatset, kodust välja viskamist, täiskasvandud mehe - isa või tuttava - ligi tikkumist. Ja veel paljudel muudel õõvastavatel põhjustel.

false

Teismelised tüdruk ja poiss istuvad kõrghoone katusel. Nad on otsustanud koos alla hüpata. Noormees helistab enne saatuslikku hüpet sotsiaalkindlustusameti (SKA) lasteabitelefonile 116 111.

SKA lasteabi nõustaja Lidia Reima-Tamm võtab kõne vastu. Lapsed aadressi ei ütle. Reima-Tamm, hariduselt psühholoog, ei saa sellest juhtumist ikka veel vabalt rääkida. Ta on töötanud nõustajana kolm aastat. Olnud koolis õpetaja ja koolipsühholoog, vanglas hariduskorraldaja, kuid siinse töökogemuseta poleks ta ettegi kujutanud, kui raske elu on lastel. Olgu öö või päev, nutvad lapsed helistavad pidevalt.

Möödunud aastal said nad rekordarvu pöördumisi.

„Kas ma olen surnud?“

See kõne algab arusaamatu lalinaga, kosta on vaid „.. ja võtsin mingeid tablette, mis... väga...“

Nõustaja püüab selgitada, kus laps on, kuid seda on raske teha. Laps annab ebamääraseid vihjeid. On paanikas, kordab aina „ma ei saa aru“ ja „kas ma olen surnud?“.

***

Lasteabitelefon 116 111 töötab ööpäev läbi ja sellele numbrile helistades võib jääda anonüümseks. Telefonile vastavad lastekaitsealase ettevalmistusega ja praktilise nõustamiskogemusega nõustajad. Pöördumised salvestatakse.

• Kui liin on kinni, siis helistame teile tagasi.

• Lasteabi meiliaadress on [e-mail].

• Veebivestlust saab alustada lasteabi kodulehel.

Lisalugemist selle kohta, kuidas mõista paremini oma last, osata kuulata ja toeks olla, leiab veebilehelt Tarkvanem.