Karini sõnavõttude kohta TikTokis sai teate ka politsei. „Võtsime video autoriga ühendust ja selgitasime, et säärased väljaütlemised nõnda suure jälgijaskonnaga kontol (ligi 11 000 jälgijat – toim) võivad kaasa tuua väga tõsiseid ja kurbi tagajärgi, kui keegi tema loodud sisust ja sõnadest indu saab. Naine nõustus vastutusega,“ ütleb Lääne-Harju politseijaoskonna grupijuht Kelly Miido.

Depressioon on tõsine diagnoos ja ma ei öelnud, et see ei ole haigus. Vastupidi iga tuju ei ole depressioon.

Marju Karin

Nüüd on konto taas avatud, ent kõnealused videod on kustutatud. Karini hinnangul tõmmati tema eelmisel nädalavahetusel TikTokis öeldu kontekstist välja. Kuid ta tunnistab: tal on tõesti depressiivsusest kõrini! Karin arvab, et tänane ühiskond on katki ja inimesed otsivadki ainult negatiivsust. „Kurat, võtke kokku ennast ja elage! Olen ise ka kogu aeg depressiooniga kimpus, aga ei tee sellest välja elus on nii palju kihvte asju.“

Karini arvates tuleb elus pingetele vastu pidada, ei saa kogu aeg hädasid välja mõelda. „Depressioon on tõsine diagnoos ja ma ei öelnud, et see ei ole haigus. Vastupidi iga tuju ei ole depressioon.“

„Rööprähklejate“ podcast'is käis Karin enne eelkirjeldatud skandaali, 8. märtsil 2023. Karin räägib saates, millised pöördelised sündmused tema elus on teda ja tema maailmavaadet kujundanud. Marjukarinliku otsekohesusega selgitab ta ka ilusüstimise äri telgitaguseid ning räägib rahaasjade teemal laiemalt.

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Karini lapsepõlves sooritasid tema ema ja vanaema enesetapu ja kuueaastasena nägi ta pealt, kuidas tema isa enesetappu üritas. Sellest olukorrast aitas ta välja eneseusk. „Pead pingutama elu nimel. Ainult sina ise saad ennast aidata.“

Karini esimene laps sündis 15aastaselt, teine 17aastaselt. „Ma ei ole kunagi mõelnud raskustele, sest siis ongi raske. Õnnetu on jube kerge olla,“ leiab ta.

LILLI EI SÖÖ: Lõikelilled Marjule ei meeldi, sest need närtsivad kiiresti ära. „Tooge kulda!“

Karin ütleb, et ta ei lase endale lähedale kritiseerijaid. „Kui tahate, siis elage ennast minu peal välja. Mul ei ole sellest sooja ega külma!“

Oma vaatenurk on tal ka tervislikule eluviisile. Teda on ära tüüdanud, et kõik inimesed on jube tervislikud. „Ma söön siis, kui tahan ja mida tahan. Üks hea naps hea sõbrannaga peab ka alati olema.“

Vaimse tervise murede korral otsi kindlasti abi!

Lasteabi telefonilt 116 111 saab laste ja noorukitega seotud murede korral tuge ööpäev läbi. Samuti chat'i kaudu www.lasteabi.ee või e-kirjaga info@lasteabi.ee.

www.peaasi.ee ja www.lahendus.net pakuvad veebipõhist vaimse tervise nõustamist.

112 hädaabinumbrile helista kohe, kui tunned, et sinu või kellegi teise elu on ohus.

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 1907)

Hingehoiu telefon: 116 123 (24h)

Ohvriabi kriisitelefon: 116 006

1226 koolipsühholoogide tasuta nõuandeliin õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele vastab igal tööpäeval kl 16–20, venekeelne liin 1227 teisipäeviti kl 16–20 ning ukrainakeelne liin 1227 kolmapäeviti kl 16–20.

www.sova.ee SOS lasteküla chat, et aidata lapsi, kes tunnevad muret, ärevust, hirmu või otsest ohtu. Iga päev vastavad lastele spetsiaalse koolituse saanud nõustajad.

„Rööprähklejate“ podcast on kuulatav Delfi Tasku, Spotifys ja Apple Podcast äppides.