On sügavalt inimlik, et kildudeks purunenuna otsib inimene tuge ja vastuseid oma küsimustele kõikjalt. Sealjuures ei küsi ta, milline paber on abistajal taskus. Või kas ta ka päriselt Jumalaga kohtub. Määravaks saabki kontakt aitajaga ja tunne, mida aitamine abiotsijas tekitab.

Ma ei tunne neljapäevases saates olnud ema isiklikult, aga tean iga ihurakuga, mida tal on tulnud läbi elada. Samuti on mul ettekujutus, mis teda veel ees oodata võib.

Jaga
Kommentaarid