„See oli mulle suur šokk,“ ei varja Sirje Helme oma tundeid. Ta istub Kumus oma kabinetis ja keerutab natuke närviliselt sõrmede vahel pooltühja plastist veepudelit.

Paar-kolm aastat tagasi võtsid Kumuga ühendust inimesed, kes tutvustasid ennast mitmete kunstnik Johann Köleri teoste pärijate või nende esindajana.

Jutt käis seitsmest pildist. Neist kolm on täna kõigile vaadata Kumu püsiekspositsioonis. Kolmanda korruse seinal ripub hurmavalt kaunis punase kaelakeega „Itaallanna portree“.

„Me oleme neid hoidnud nagu beebikesi,“ ütleb Helme. Ta muretseb kuulsate maalide tuleviku pärast. Saab eesti rahvas neid ka edaspidi imetleda?