PODCAST „RÖÖPRÄHKLEJAD“ | Andrei Zevakin ja Jaagup Tuisk. „Ma ei kahetse midagi. Elu on mind õpetanud ja see on minu elulugu“

„Kõige rohkem vihkan elus passimist. Kas see on haigus, kui kogu aeg tõmblen ja uued mõtted tulevad?“ naerab Zevakin. „Sul on alati ainult 100%, mida saad endast anda. Tavaliselt tegelengi kaks kuud ühe asjaga ja siis teisega,“ kirjeldab Tuisk.

Andrei Zevakin (26) ja Jaagup Tuisk (21) tunduvad nii välimuselt kui ka sisemiselt justkui kaksikvennad. Mõlemal ühesugused soengud ja sarnane mõttemaailm, niisama aja raiskamist nad ei salli.

„Kõige si*em on tunne, kui mul pole mingit suurt projekti ees,“ lisab Tuisk.

Siiski tõdevad nad, et mõnikord võib fookus erinevate tegevuste vahel kaduma minna. „Sul on alati ainult 100%, mida saad endast anda. Tavaliselt tegelengi kaks kuud ühe asjaga ja siis teisega,“ kirjeldab Tuisk.

Zevakinil oli sarnane seis eelmise aasta lõpus, kui ta tegeles ainult enda tõsielusaate „Villa“ turule toomisega. Tagaplaanile jäi Youtube ja muusika tegemine.

Jaagup tahtis juba lapsena laulda armastuslaule ja lastelaule ei sallinud. Seetõttu jäi ta kord ka „Laulukarusselli“ ukse taha. Andrei käis lapsena nii tantsimas kui ka kooris, aga sooloartisti karjääri lõpetas häälemurre. Gümnaasiumis sukeldus ta sügavamalt muusika produtseerimisse.

Särava tähelennu kõrval on Tuisk ja Zevakin mõlemad kogenud koolikiusamist vanemate õpilaste poolt. Tuisk lõpetas seetõttu ka paariks aastaks laulmise ja laval esinemise. „Sain aga ühel hetkel aru, et kui ajad oma rida, siis lähed kiusajatest mööda.“

Zevakinit torgiti koolis juba seetõttu, et ta on venelane. Aga tema temperament ei lubanud vastust võlgu jätta. „Kobisesin alati vastu ja ei välista, et vahel läks kakluseks.“

Nüüd on neile mõlemale tuttav olukord, kus ilmuvad välja „vanad sõbrad“, kes soovivad nende kuulsusest tükikese endale napsata. Seetõttu on neil parimatest sõpradest sisering, kuhu kedagi uut niisama naljalt sisse ei lasta.

Nagu paljudel noortel praegu, tuli ka Andreil ja Jaagupil gümnaasiumi lõpus otsustada, kuhu eluga edasi liikuda. Jaagup läks TalTechi ärirahandust õppima, kuigi mõtles ka muusika ja filmikunsti peale. „Tundsin, et peaks midagi muud kasulikku ka õppima.“

Andreil käib - naljaga pooleks - seitsmes vaheaasta. „Ma ei kahetse midagi. Elu on mind õpetanud ja see on minu elulugu.“

Milline on olnud Andrei ja Jaagupi teekond paipoistest multitalentideks? Millest tuleb tegelikult nende peamine sissetulek? Millised väärt soovitused annavad nad oma kogemusest noortele? Nendele küsimustele leiad vastused „Rööprähklejate“ podcast’ist, mis on kuulatav Delfi Taskus, Spotify's ja Apple Podcast'is.