Armukolmnurk, suurärimees ja 90 aastat vana mõistatus. Leidsime dokumendid, mis aitavad lahendada aastaid kestnud vaidluse
(12)Joakim Puhki väärtuslike kunstivarade üle käib juba mitmendat aastat kohtuvaidlus. Nüüd õnnestus Ekspressil leida kadunuks peetud dokumendid.
Kolmandat aastat kestev ebatavaline kohtuprotsess on viinud kohtunik Tiia Bergsoni täieliku nõutuseni.
„Ma mõistan, et tõenditest pole mitte midagi eriti säilinud,“ ohkas Bergson märtsi lõpul Harju maakohtus peetud istungil. „Aga mina pean millegi põhjal midagi kirjutama!“
Kohtunikul tuleb otsustada, kellele kuuluvad praegu Eesti kunstimuuseumis asuvad hinnalised taiesed. Kõne all on kokku paarkümmend maali, joonistust ja kuju, millest enamikul on jäädvustatud Pätsi-aegse Puhkide ärisuguvõsa mehed ja naised.
Hagejaid esindav advokaat Katrin Orav toetub kahele napile dokumendile. Need on 17. märtsil 1945 koostatud aktid. Ühega võttis kunstimuuseum Tallinna linnalt vastu „J. Puhki korteris Nõmmel Õie 17-1“ ja teisega „J. Puhki korteris Nõmmel Õie 17-2“ asunud kunstiteosed. Orava teada on need ainsad dokumendid, mis teoste päritolu kohta olemas. Seda on advokaadile rääkinud tema kliendid.
„Praegu jääb mulle see asi segaseks,“ laiutas kohtunik käsi ja palus hagejal otsida järgmiseks kohtuistungiks lisainfot. Vara võimalik tagastamine sõltub kolmest küsimusest:
Milline oli Joakim Puhki seos Õie 17 majaga? Kes sellel aadressil elasid? Kellele kuulusid sealt ära võetud maalid ja kujud?
