Kas rahvakirjanik Juhan Smuul oli küüditaja?

Harju tänaval kirjanike maja seinal olev Juhan Smuuli bareljeef on ajanud kirjanike liidu lõhki. Ühed tahavad selle maha võtta, teised alles jätta. Otsus sõltub vastusest küsimusele: kas Juhan Smuul võttis osa eestlaste küüditamisest 1949. aastal?

Harju tänaval Kirjanike Maja seinal olev Juhan Smuuli bareljeef on ajanud Kirjanike Liidu liikmeskonna lõhki. Ühed tahavad selle maha võtta, teised alles jätta. Otsus sõltub vastusest küsimusele: kas Juhan Smuul võttis osa eestlaste küüditamisest 1949. aastal või mitte.

Kevadeks 1949 oli 27aastane Juhan Smuul juba Nõukogude Eesti kirjanduse tõusev täht. „Noor kirjanik läks veendunult kaasa kõige uuega. Ta oli sel ajal eelkõige komsomoliluuletaja,“ iseloomustas Smuuli kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (1982). Tulihingeline komnoor avaldas oma esikkogus „Karm noorus“ (1946) luuletuse „Komnoore pilet“, seejärel poeemi „Järvesuu poiste brigaad“ (1948) ja lõpuks „Mina – kommunistlik noor“ (1953). Need teosed, samuti ka 1949. aastal ilmunud „Poeem Stalinile“, iseloomustavad ilmekalt Smuuli toonaseid seisukohti ja vaateid. Võib väita, et Smuul kiitis heaks või vähemasti aktsepteeris siis kõiki partei otsuseid ja suuniseid.