Kuigi raamatu filmikeelde tõlkimine ei ole kindlasti lihtne, on mingis mõttes eeltöö juba tehtud. Valkama kirjutab filmilikult, maalides silme ette olmelistest detailidest täidetud aeglasi kaadreid, mis läbi nostalgiliselt tuhmiks keeratud filtri tekitavad igatsuse nõukaaja lõpu lootuse ja rauguse järele. Nii on vähemalt minu lapsepeas see turbulentne aeg salvestunud, vanade slaidide ja mälupiltide kaudu Lasnamäe paneelika tuppa langevast kollakast päikesevalgusest.