Andreas Jääger: Pereisa röögib taas oma lapse peale. Mis hetkest saab naabrite juures toimuv minu asjaks?

Jälle ta röögib seal. See ei ole esimene kord. Lükkan kõrva vastu seina ja kuulatan. Kas peale vaimse vägivalla on seal ka füüsilist?

Lööke ei kuule, hea seegi. Mida aga sellises situatsioonis teha ja mis hetkest saab ridaelamu kõrvalboksis toimuv minu asjaks?

On veel külm, jõuan töölt koju, pargin auto ära ja silman teda. Kõrvalboksis elav kahe-kolmeaastane väikemees jalutab aluspükste väel maja ees, paljad varbad krudiseval lumel. Vaatan vasakule, vaatan paremale. Kedagi ei ole, tema koduuks on aga pärani lahti. Lähen väikemehe juurde ja ütlen talle, et ta läheks tuppa. Õnneks ta kuulab mu sõna ja kõnnib tuppa, sulgen ukse.

Raske on elada kõrvuti naabritega, kes end kogu aeg meelde tuletavad.