Särisevad elektrilepingud

Advokaadibüroo HansaLaw advokaadid annavad juriidilist nõu lepinguõigusega seotud küsimustes, mh nõustavad elektrilepingute sõlmimisel.

Alates 2022. aastast on nii era- kui äritarbijatel võimalus kasutada elektrit lisaks börsihinnale kokkuleppelise hinna või universaalteenusega. Universaalteenusega tarbitava elektri hind kujuneb börsiväliselt ning Konkurentsiametiga kooskõlastatud elektri tootmishinna alusel. Kokkuleppelise hinna puhul on sageli jäetud võimalus, et äritarbijal tuleb lepingu lõpetamisel tasuda leppetrahvi, kui elektrimüüja on äritarbijaga sõlmitavasse lepingusse ette näinud sellise tingimuse.

Äritarbijatel ehk ettevõtetel oli mõistlik fikseeritud hinnaga või universaalteenuse leping sõlmida tulenevalt valitsenud kriitilisest elektrihindade olukorrast. Ettevõtted ei osanud mõistlikult käitudes ette näha, et lahendus võiks neile tulevikus kaasa tuua kümnetes tuhandetes eurodes täiendkulusid või leppetrahve.

Elektrilepinguid sõlmitakse kindlaks perioodiks eelkõige põhjusel, et sellise perioodi raames nähakse ette majanduskeskkonna stabiilsust ning pooltel on mõistlikult võimalik selliste tingimustega lepingut täita. Kui aga majanduskeskkond on oluliselt muutunud, võib sellega seoses muutuda lepingupoolte kohustuste vahekord ning esineda alus lepingu muutmiseks.

See omakorda võib tähendada, et juristide abita pole võimalik olulise pingutuseta aru saada millal, kuidas ja millistel tingimustel on võimalik sõlmitud elektrilepingut muuta või lõpetada enne esialgselt kokkulepitud tähtaega.

Tüüptingimusi töötatakse välja eelkõige korduvaks kasutamiseks mõeldud tüüplepingutes. Tüüptingimustega lepingute puhul on seadusandja ette näinud ka seda, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.

Kas fikseeritud hinnaga lepingu sõlminud äritarbijal oli võimalik ilma olulise pingutuseta aimata, et lepingu ennetähtaegne lõpetamine võib maksma minna kümneid tuhandeid eurosid? Pigem oli äritarbijatel esmapilgul keeruline mõista, milliseid rahalisi tagajärgi võib kaasa tuua olukord, kus olude sunnil sõlmitud karmi hinnaga leping on mõttekas üles öelda, kuna turul on tekkinud mõistlikud alternatiivid.

Äritarbijad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Samas on laialdast avalikku arutelu leidnud asjaolu, et paljudesse fikseeritud hinnaga lepingutesse on lisatud punkt, mille kohaselt teenuse ennetähtaegse lõpetamise korral on teenuseosutajal õigus väga suuri leppetrahve nõuda. Igakordset vastust vajab aga küsimus, et kas sätestatud leppetrahv on ebamõistlikult koormav või tühine.