Võttes eesmärgiks jõuda spordis tippu, pole Kristjan saanud käia ülikoolis, aga pärast sportlaskarjääri lõppu on tal see plaanis. Mida ta ülikooli õppima minna tahab, räägib Kristjan podcast'is. Üht eriala, muide, võib poolnaljaga seostada ka suusahüpetega.

1x
00:00

Samuti on tal soov saada kord isaks. „Oleme elukaaslasega lapse teemast palju rääkinud, aga hetkel tundub elu liiga pöörane. Ma ei taha, et mu laps vaataks oma isa pildi pealt või televiisorist.“

Peamiselt elab Ilves Norras, sest seal on talispordiga tegelemiseks oluliselt paremad võimalused kui Eestis.

Võistlusperioodil aga ei jätku tal seal aega isegi lõunasöögiks ja läbi tuleb ajada snäkkidega. Kehv toitumine on ka vahel hakanud võistlemist takistama. Tippspordis mängivad rolli mõned sajad grammid. Saates räägib ta sellega seoses ootamatust juhtumist Pekingi taliolümpial.

Sport on Kristjanit lapsest saati paelunud ja oma esimese hüppe tegi ta juba nelja-aastaselt. Sealt alates teadis ta, et sport on tema jaoks. Oma vennaga - kahevõistleja Andreas Ilvesega - jooksid nad poistena aja peale ümber maja ja vedasid õue madratsi, millel harjutasid teivashüpet. „Oleme spordiga kokku kasvanud ja võitlushing on meil mõlemal väga sees.“

VÕIDA AUHINDU: Eesti Ekspressi Facebooki lehel toimub loos, kus on võimalik võita Kristjan Ilvese autogrammiga kott, mis pungil head ja paremat.

Ilvesel ei jää spordi kõrvalt muudeks hobideks palju aega, aga siiski on tal omad „kiiksud“, mille jaoks õhtuti aega leiab. Neidki avab ta podcast'is.

Miks on jalgpall ohtlikum kui suusahüpe? Miks on Red Bulli sportlasena suurem vastutus? Kas Kristjan on vahel kartnud mäest alla lasta? Vastused saad „Rööprähklejate“ podcast’ist, mis on leitav Delfi Taskus, Spotify’s ja Apple Podcast’is.