Mitme päeva jooksul mõneti kohustuslikus korras „One Wayne G“ jaoks aega võttes tekkis paratamatult paralleel raamatu lugemisega. Kui tavaline, kuni tunniajane album on nagu novell või jutustus, on siinsel juhul tegemist justkui jõgiromaaniga. Või James Joyce’i „Ulyssesega“ – ülipika mõttevoolulise teosega, mis kurikuulus ka selle tõttu, et teost teavad justkui kõik, kuid tegelikult väga vähesed läbida võtavad (olen ise samuti üks neist, kes pole raamatut lugenud).