Katrin Pauts: Miks loomeinimesi alandatakse? Kas turumajandus kehtigu ainult neile?

Kirjanik Katrin Pauts nõuab äriinimestele ja loometöötajatele võrdset kohtlemist.

Kirjanik kirjutab romaani või, issand halasta, luulekogu, aga see jääb lettidele vedelema. Raske aeg, mis teha. Inimestel on valida, kas osta leiva peale vorsti või mingisugune raamat, ja paraku valitakse vorst. Kui kirjanik halama kukub, et temal vorsti jaoks raha ei ole ja riik andku toetust, kuuleb ta igast ilmakaarest, kuidas ta olla süüdimatu muidusööja. Ärgu siis üritagu parseldada toodet, mida ei vajata. Oma viga, kui ei oska ennast müüa. Tehku midagi muud, mis ära tasub. Turg paneb asjad paika.

Äriinimene avab restorani. Asukoht pole kõige käidavam, köök on obskuurne mumbo-jumbo ja hinnad ajuvabad. Rahvas restorani eriti ei külasta. Iseäranis veel, kui keerulisel ajal on valida, kas käia väljas söömas või osta koju vorsti. Restorani omanik hakkab ahastavalt karjuma ja riiklikku toetust nõudma. Keegi ei alanda teda. Keegi ei mõnita, et ehk oli ikka ise saamatu. Kõik restoranid ei lähe kui tahes keerulistel aegadel pankrotti, tema oma miskipärast läks, aga süüdi ta ometi ei ole, vaid hoopis nõme riik, pandeemia, sõda, energiakriis jne. Hädas ettevõtja on erinevalt hädas loomeinimesest püha ja puutumatu. Tema eest seisavad lobigrupid ja poliitikud. Talle turumajanduse reeglid ei kehti.