Janika Tänaku rääkimata lugu. „Oleme Otiga arutanud, et võtsime haigusest kaasa positiivse. Kokku tuleb hoida“
„Keerulistel aegadel on kõik tulnud tänu mu naisele. Ta on mind väga palju toetanud. Armastan sind väga,“ teatas Ott Tänak mullu augustis pärast Soome ralli võitu finišis kogu maailmale.
Samal ajal lamas Janika Tänak (38) Põhja-Eesti regionaalhaiglas, juhtmeid pidi masinate külge ühendatud ja vaatas oma palatis telekast rallit. Tal oli pooleli mitu kuud kestev keemiaravikuur rinnavähi tõttu, kuid äsja oli teda tabanud väga ohtlik tüsistus.
Ott oli sel kolmapäeval – kui Janika helistas, et sattus haiglasse – juba Soomes ja valmistus neljapäevaseks ralliks. Naise uudise peale teatas mees, et tuleb kohe koju tagasi. „Ta oli endast väljas. Nägin Facetime’s, kui hirmul ta oli. Mul endal asja sees ilmselt ei olnudki nii raske. Ütlesin Otile, et jään ju haiglasse. Sa ei saa siin mitte midagi teha. Ainus, mida sina praegu teha saad, on sõita rallit,“ meenutab Janika.
Ja Ott sõitis. Võitles Soomes nii kõvasti, nagu oleks tahtnud võidelda naise haigusega. Võitis.
Viimase pooleteise aasta jooksul on meedia olnud Ott Tänaku suhtes eriti rahulolematu: miks ta rohkem ei võida? Nii turtsakas on? Vastab napilt või salatseb? Vaatab kurja pilguga? „See, mida mu abikaasa on pidanud viimase aasta jooksul läbi elama, samal ajal tehes eelmise aasta kokkuvõttes oma karjääri paremuselt teise tulemuse, on väga suur pingutus. Soovin, et eestlased oleksid tolerantsemad ja sõbralikumad – kunagi ei tea, mida inimene parajasti läbi elab või mis lugu seal taga on.“