Kus on Eesti ajaloos naised? Suvalises ajalooraamatus vaatavad vastu ainult mehed

Peeter Kormašov räägib näituse „Välja ahju tagant!“ kuraatori Piret Karroga Eesti feminismi ajaloost.

Eesti ajalugu tunneb suurmehi, nagu Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Naistest teame ärkamisajast ja esimese vabariigi perioodist ainult Lydia Koidulat, kelle värsid viisid ta lausa 100kroonisele. Tema ja pintsakutes tähtsate härraste kõrval on hulk unustatud naisi, kellest me mitte midagi ei tea, kuid kelle panus Eesti arengusse polnud vähemtähtis.

Vabamu näituse „Välja ahju tagant!“ alguspunkt on Kreenholmi streik aastal 1872, millest mullu möödus 150 aastat. Eelmisel aastal tuli Vikerkaares välja ka Piret Karro uurimistöö, millel näitus põhineb. „Revolutsionäär Aleksandra Kollontai, keda paljud armastavad ja vihkavad, marksistlik ärkamine toimus just Narvas. Naisliikumise ajaloos on ta vaatamata kõigele oluline tegelane,“ ütleb näituse kuraator Piret Karro.