Reportaaž Veneetsia arhitektuurinäituselt: palju targutamist, vähe lahendusi. Soomlased aga üllatasid kuivkäimlaga

Peeter Kormašov käis Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja sai teada, et tulevikus minnakse Kuule kaevandama ja ehitatakse uuesti savimaju.

Jälle Veneetsias. Päeval on kitsad tänavad närviajavalt rahvast pungil, õhtul kanali vesi aga nii rahulik ja tüüne, nagu poleks linna kuldaeg kunagi läbi saanudki ja iga nurga tagant võiks ilmuda mõni doodž. Aperolijoojad, värske juurvilja-puuvilja letid, kalakaupmehed ja gondoljeerid. Kitsastele tänavatele mahub hämmastavalt palju elu. Ja biennaale – kunsti, filmi, tantsu, muusika, teatri ja arhitektuuri.

Mina olen tulnud viimasele, vaatama, kuidas eestlased (arhitektid Arvi Anderson, Aet Ader ja Mari Möldre ning etenduskunstnikud Liisa Saaremäel ja Keithy Kuuspu) on loonud ühte Veneetsia korterisse etenduskunste ja arhitektuuri kombineeriva teose „Kodupeatus“. Ja loomulikult läbi jalutama hiiglaslikke näituste peaalasid: rahvuspaviljonidega Giardini parki Veneetsia laguuni ääres ning kivimüüriga ümbritsetud endise Arsenale laevatehase ja relvalao ruume.