Äsja saja-aastaseks saanud USA kunagine riigisekretär ning kahe presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Henry Kissinger sai eesti ajakirjanduses juubeli puhul tublisti kiita. Tegemist on mehega, keda peetakse 20. sajandi teise poole rahvusvahelise elu olulisimaks mõjutajaks ja kelle nõuandeid, täiesti hämmastaval kombel, on hoolsasti tähele pandud ka 21. sajandil. Näiteks on tema arvamused Ukraina küsimuses tekitanud ikka ja jälle rahvusvahelist furoori. Ka president Volodõmõr Zelenskõi on pidanud vajalikuks neile reageerida.

Ent maailmas on Kissingeri imetlejate ning austajate kõrval rohkelt ka inimesi, kes peavad seda meest ei rohkem ega vähem kui sõjakurjategijaks, kelle saatuseks pidanuks olema rahvusvaheline tribunal umbes sellises vaimus, nagu pärast teist maailmasõda peeti Jaapani sõjakurjategijate üle (sest suurimad tapatalgud, mida seostatakse Kissingeri nimega, on juhtunud just nimelt Aasias).