Uus tegija maailmamoes Johanna Parv: „Oleks veidi kurb, kui eestlased minust üldse välja ei teeks“

Ester Kannelmäe intervjueerib moemaailma kõige olulisemale auhinnale LVMH Prize pürgivana poolfinaali jõudnud Johanna Parve (30).

Eurovisioon on möödas, ent konkursid, millelt võitu koju nõuda, pole selleks kevadeks sugugi otsa saanud. 7. juunil selgub rahvusvahelise moeskeene ühe olulisima võistluse tulemus ja Eestilgi oli poolfinaalis oma traavel mängus. Rääkisime LVMH Prize’ile kandideerinud disaineri Johanna Parvega tema loomingust, eestlaseks olemisest ja sellest, miks maailma moeäri soovib endiselt kinni hoida õrnukeste ja hädiste naiste kuvandist.

Karta on, et keskmine Eesti moefänn ei pruugi isegi su nime teada, sest elad ja töötad Londonis. Ometigi pole sa oma päritolu kunagi varjanud ja kirjeldad end igal pool kui „Estonian born, London based“. Kui palju Eesti sind mõjutab?

Olen 19. eluaastast alates elanud inimeste seas, kes on pärit Suurbritanniast, Prantsusmaalt, USAst, seega palju jõukamate rahvaste seast kui meie. Nende maailmavaade on hoopis teistsugune. Tunnen end alati väikese eestlasena, kes kasvas Nõmmel üles ja jooksis metsade vahel. Kes käib second-hand-šoppamas, koob endale ise sokid ning sorteerib ema ja täditütardega kaltsukotte. See mõjutab mind. Paljud mu päris sõbrad - palju neid just pole, sest teen hästi palju tööd - imestavad minu eestlaseks olemise üle. Viimasel ajal olen hakanud aru saama, kui palju on eestlaste turjal nõukogude taaka ja musta masendust, millega käib kaasas ka karastatus ja suur töövõime. Vahel tunnen, et pean seda osa endas ümber programmeerima, kasvatama eneseusku ja avatust uuele - seda tundub inglastel palju olevat - ja tegema seda juuri kaotamata.