Kunstiasutuste Liidu tegevjuht: ebastabiilsuse tõttu loobutakse töötamisest kunstivaldkonnas ja noori ei kasva enam peale

Kadi-Ell Tähiste kirjutab, et kunstiasutuste eelarveid ja võimalusi vaadates tõusevad juuksed püsti isegi kolleegidel teistest kultuurivaldkondadest.

Viimastel päevadel on palju olnud juttu eraraha kaasamisest kunstivaldkonda. Valitsuse ja ka värske kultuuriministri üks lähiaastate eesmärke on otsida võimalusi täiendava eraraha toomiseks kultuuri laiemalt. Plaan annetus- ja sponsorluskultuuri parandada on tervitatav, sest sageli ei leia ka selgelt sõnastatud ja fikseeritud toetuspõhimõtetega ettevõtete prioriteetsete valdkondade seast kultuuri. Selle eesmärgi poole pürgimisel tuleks aga vähemalt kunstivaldkonnas silmas pidada mitut olulist nüanssi.

Esmalt tuleks küsida, kuidas erarahaga praegu kunstis lood on. Naljaga pooleks võiks öelda, et seda on meie valdkonnas isegi liiga palju. Selle väite paikapidavusest saab kõige paremini aimu, kui vaadata kunstivaldkonda jõudvaid avalikke vahendeid¹ ning võrrelda neid üle-eestiliselt pakutava kirju ja mitmekülgse näituseprogrammiga. Kes on vähegi professionaalse kultuuriproduktsiooniga kokku puutunud, mõistab numbritele otsa vaadates, et asi on valgusaastate kaugusel sellest, et toetustega oleks kõik kulud kaetud.