Tahtmatu rohepesu. Millal tohib väita, et äri on kliimaneutraalne?

Loodussõbralik ja kestlik tegutsemine on ettevõtjate jaoks üha suurema tähtsusega, kliendid hindavad „rohelisi“ tooteid ja teenuseid kõrgemalt. Seetõttu on loogiline, et reklaamid ja tootekirjeldused tõstavad roheteemasid rohkem esile, käsitlevad madalat keskkonnamõju ka müügiargumendina.

Erinevad lubadused – näiteks, et tootega seotud süsiniku jalajälg on 100% kompenseeritud, toode on süsinikneutraalne vms – pole sageli enam lihtsalt äriline valik, vaid kohustus, mille seavad äripartnerid või isegi seadus. Investorid ja pangad soovivad finantseeringu pakkumisel, et ettevõtja näitaks oma tegevusi keskkonnariskide maandamisel, kootööpartner või tellija tahab, et ettevõtja tegutseks kestlikkuse põhimõtteid järgides (supply chain ESG). Lähiaastatel tekib ettevõtjal endal kohustus esitada kestlikkusaruanne.

Ettevõtja jaoks on väga oluline oma kestlikkusele suunatud tegevusi teadlikult kujundada ning kirjeldada. Samamoodi nõuab teadlikkust sellistest kirjeldustest arusaamine tarbijate ja klientide poolt. See ei pruugi olla nii lihtne, kuna teaduslikud käsitlused, regulatiivsed nõuded ning ka kasutatavad mõisted on paljuski alles kujunemisel, kohati vastuolulised ning ajas muutuvad.