Võimalus omandada mikrokraad keraamika uute suundade alal

Keraamikute kolme põnevat näitust arvustab Karin Paulus.

Keraamikal on tugev rahvalik mõõde. Vahest just seetõttu, et kodused tassitegemise ja aktimodelli järgi skulptuuri plötserdamise kursused on väga armastatud, on oskus hinnata ja soetada meisterlikku keraamikat siiski napp. Või käiakse ikka liiga vähe näitustel? Ei taibata ka suures poes muumide pildi kõrval Arabia tassi praktilist asist ilu märgata? Seda enam on praegu võimalik omandada vaat et mikrokraadi uuema keraamika suundade alal.

Eriti julge, omalaadi provokatsioon on praegu avatud ARSis. Keraamikute liidu aastanäituse puhul on kuraator Ene Raud-Mägi andnud mänguruumiks arhetüüpse ja algse toore savi. Nõnda on osati kohapeal sündinud, valdavalt põletamata tööd elavas muutumises. Nii hakkasid kohe viltu vajuma jäätisevahvleid jäljendavad koonused. Maria Kimi teos oligi pealkirjastatud „Kallis, su jäätis sulab“. On põhjust olla põnevil ja veidi ehk ka hirmul, mis näitusest kuu lõpuks saab. Võib arvata, et kohati võib savi seintelt alla kooruda, mõni teos alla kukkuda või kuivamisel mureneda, mõni aga otsekui nukkuvast röövikust tiivuliseks valmikuks saada. Ometi võiks selline iga hetkega muutumine tänase vaimse rahutuse ja kärsituse, aga ka enesekeskse pretensioonikusega sobida – iga hetk näitusel on tõesti eksklusiivne ning keegi teine ei saa kogeda täpselt sellises olekus töid.