GRAAFIK | Selliseks kujuneks automaks keskmiselt eri maakondades
(382)Registriandmete põhjal arvutatud aastane automaks on kõige kõrgem Harjumaal - keskmiselt kümmekond eurot kuus. Praegune maksuplaan aga ei esita, milline on maksu mõju keskkonnale või riigieelarvele. Dokumendi jaluses öeldakse otse: enim on mõjutatud vaesemad inimesed.
Eile esitas rahandusministeerium esimese plaani automaksu kehtestamiseks. See, kuidas automaksu täpselt arvutama hakatakse, pole veel kivisse raiutud. Siiski on selle plaani põhjal võimalik teha esimesed arvutused ja näha, milline võiks olla maksukoormus eri maakondades.
Praegu teadaoleva info põhjal hakkavad Eesti automaksu enim mõjutama auto võimsus, mass ja vanus.
Neljanda näitajana soovitakse maksu arvutamisel arvesse võtta seda, kui suur on auto CO2 heide. CO2 määra lisamine auto registreerimisandmetesse on aga suhteliselt uus nõue ja enamiku autode kohta see info puudub. Seetõttu arvutasime võimaliku automaksu suuruse välja, toetudes autode mootorivõimsusele.
Kaardil nähtav kajastab maakondades registreeritud ning eeldatavalt ka seal liikuvaid sõidukeid. Samuti näitlikustab see võimaliku mediaanmaksumäära erinevust maakondade vahel. Selle baasilt ei tasu siiski teha järeldusi ühe perekonna sõidukite kohta.
Oleme välja toonud ka iga maakonna viis populaarsemat automudelit. Need viis mudelit ei ole arvutatud maksumäära ainsaks aluseks, kuid annavad aimu maksu suuruse kujunemisest.
Nagu kaardilt näha, oleks kõige suurem (mediaan)maks Harjumaal. Harjumaa kõrgem tasu tuleneb asjaolust, et sealsed autod on uuemad kui mujal Eestis.
Võimsamad autod (ja kõrgem võimalik maks) on sarnaselt Harjumaaga Tartumaal, kus on teiste maakondadega võrreldes ka rohkem elanikke, samuti kõrgem mediaanpalk.
Milline on aga maksukoormus eri maakondades elavatele inimestele?
Selle hindamiseks kõrvutasime mediaansissetuleku mediaanmaksuga. Ilmneb, et Pärnumaa inimesedki peavad maksma keskmisest krõbedamat aastast automaksu, kuigi sealne mediaanpalk pole Eestis esirinnas. Maksumäär pärnakatele on siiski võrreldes teiste maakondadega pigem kõrgem.
Kõige väiksem teenistus on statistikaameti andmetel 2023. aasta esimeses kvartalis olnud Ida-Virumaal ja Valgamaal, esimese puhul oli mediaanpalk 1100 eurot kuus, teise puhul neli eurot kõrgem. Valgamaal peaks mediaanautomaks jääma esialgse info põhjal 77 euro juurde, Ida-Virumaal aga tuleks t 81 eurot.
Kuigi kahe maakonna elanikud teenivad pigem sarnast palka, siis Ida-Virumaal on rohkem võimsama mootoriga sõidukeid ning sealsed autojuhid peaksid tulevikus oma masina eest välja käima rohkem.
Kõige odavama automaksuga peaksid praeguse rahandusministeeriumi plaani kohaselt „pääsema“ Põlvamaa ja Hiiumaa autoomanikud, kelle mediaanmaks on arvutuste kohaselt 66 eurot. Nendes maakondades on peaaegu identne mediaanpalk, Hiiumaal 1168 ja Põlvamaal 1167 eurot.
Mediaanautomaksu suhe mediaanpalkadesse on üle Eesti võrdlemisi ühetaoline. Sõltuvalt maakonnast makstakse palgast auto kohta 0,4–0,6 protsenti maksuks. Kuna igas maakonnas arvutatakse maksu sama valemi järgi, on 2014. aasta Passati maksumäär Harjumaal ning Põlvas samasugune. Sissetulekut arvestades koormab maks põlvamaalasest Passati omanikku suuremal määral.
Automaksu väljatöötamiskavatsuses (VTK) seisavad read: „Mootorisõidukimaks aitab [...] liikuda [...] kasvuhoonegaaside heite olulise vähenemise suunas.“ Selle tarbeks tsiteeritakse kava jaluses teadustöid, mis viitavad CO2 määra maksustamisele autokasutamisel.
Rahandusministeerium ei too aga arvuliselt välja ühtegi keskkonda säästvat eesmärki. Märgitakse, et uus maks viib kasvuhoonegaaside olulise vähenemise suunas, kuid ei selgitata, kui palju autosid ministeeriumi prognooside järgi tänavatelt kaob, kui palju peaks asemele tulema elektriautosid ning kui paljud inimesed „kasutavad oma autod lõpuni“.
VTKs räägitakse kolmest maksukomponendist. Üks on registreerimismaks, teine aastamaks. Aastamaksu kehtestamiseks on välja pakutud kaks mudelit, mis hõlmavad auto CO2 heite maksustamist. Üks neist kasutab maksu alusena CO2 heitemäära asemel autode mootori võimsust, mida mõõdetakse kilovattides.
Põhjus, miks ühe variandina arvutatakse maksu mootori võimsuse, mitte saastemäära põhjal, on lihtne.
Saasteheidete alusel maksu praegu Eestis rakendada ei saa, sest riiklikes andmetes on suur lünk.
VTK järgi lähevad maksu alla enam kui miljon liiklusregistris olevat sõidukit. Miljonist enam kui 700 000 sõiduki puhul pole aga CO2 heitemäära teada. Hiiglaslik andmelünk viitab, et riigil pole laialdast ülevaadet sellest, millise CO2 saastemääraga autod Eestis ringi sõidavad.
Seda andmelünka tunnistavad nii VTK väljatöötajad kui ka rahandusminister. Seega kuigi on soov maksustada CO2 heidet, ei saa selle määra alusel maksu rakendada.
Maksu alla lähevad seejuures kõik autod: olgu inimesel elektri-, hübriid-, bensiin-, või diiselauto. Viimasele on plaan juurde luua täiendav koefitsient, esimesele kahele maksumäära vähendamise kavatsust pole.
Maksu mõju linnade autostumisele pole selge
Kuigi statistikaameti andmete põhjal haigutab näiteks Harjumaa ja Valgamaa inimeste nii keskmise kui mediaanpalga vahel suur lõhe, ei näe praegused maksuplaanid ette regionaalsete erisuste tegemist.
Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) põhjendas seda kartusega maksust kõrvalehiilimise ees. Samal põhjusel jäävad soodsamast maksust ilma erivajadusega inimesed.
Lisaks märkis rahandusminister „Aktuaalses kaameras“, et maksuga tahab ministeerium vähendada autostumist eelkõige linnades.
Samas pole maksuskeemis selgitatud, kuidas automaks teistega võrreldes enam just näiteks Tallinna elanikke, kes teenivad statistiliselt ülejäänud Eesti elanikega võrreldes rohkem ning kelle rahakotti koormab maks seega vähem.
Autode hulk ei vähene, kuid sõidukid muutuvad vaesematele kättesaamatumaks
VTKs seisab, et maksu kehtestamise eesmärk on muuta tarbija käitumist nii, et Eesti liiguks Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide täitmise poole.
Plaanis tunnistatakse samas, et maksukava mõju tarbijate käitumisele on väike – kui üldse, siis mõjutab see vaesemaid inimesi.
„Keeruline on täpselt hinnata, kui palju väheneb autode soetamine ja omamine just Eestis [...] registreerimismaksul on pigem väike mõju nii autode omamisele kui ka läbisõidule ning seeläbi kulutatud kütusele,“ seisab dokumendis. Seega autode tarbimise vähendamise plaani juures tunnistatakse kohe, et teaduspõhist materjali automaksu mõjust tarbimise vähendamisele napib.
Autod muutuvad kallimaks ning inimesed ilmselt tarbimist ei vähenda. Seega väheneb inimeste kasutatav sissetulek.
„Kuna autod muutuvad kallimaks ning inimesed tõenäoliselt proportsionaalselt oma tarbimist ei vähenda [...] väheneb Eesti inimeste kasutatav sissetulek. See on probleemiks eelkõige kõige vaesema osa elanikkonna jaoks,“ tunnistatakse dokumendis. Lahenduseks pakutakse, et sellisel inimesel on võimalik valida väiksema maksukoormusega auto, mis tähendaks kas vanemat või väiksemat sõidukit.
Lisaks ei ole rahandusministeeriumil vähemalt praegu plaanis maksustada luksusautosid, kuigi näiteks Soomes mõjutab automaksu ka auto hind, seda just registreerimisel. Eestis mõjutaks praeguste plaanide uue auto ostmisel registreerimismaksu suurust auto parameetrid nagu tühimass, saastemäär ja mootori võimsus, kuid mitte tema hind.
Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni avaldatud uuring kajastas möödunud aasta oktoobris Euroopa riikide automaksusüsteeme ning kiitis just Soome varianti, toomata välja ühtegi murekohta.
Eesti maksukavas märgitakse, et Eestis oleks sõidukite väärtuse hindamine „halduslikult problemaatiline“ ja „head otsest lahendust pole“.
