Igor Kotjuh: Tamula on jäänud minu jaoks etaloniks kogu edasiseks eluks, Kesk-Eestis on selleks Paide tehisjärv

Igor Kotjuh kirjutab, et Võrumaa tuleks ümber nimetada Järvamaaks, sest seal on hulga rohkem järvi kui Paide ümbruses.

Ujumine on tasakaalu hoidmine. Olen mõelnud sellele iga kord, kui vette sisenen. Minu jaoks on see sügava rituaalse tähendusega toiming. Kõigepealt tuleb puudutada vett jalalabaga. Midagi üllatuslikku see tavaliselt ei tõota, sest meie laiuskraadidel on vesi peaaegu alati külm. Huvitavam osa on aga alles ees. Kui palju suudan vette minna? Kui sügavale? Mitu sentimeetrit enda pikkusest loovutan jahedale veekogule? Kas kehatemperatuur harjub ära veetemperatuuriga? Kas need näidud segunevad omavahel või jääb üks neist peale?

Jalakeder on vee all. See on juba saavutus! Esimene samm tehtud, nüüd on analüüsi aeg. Kas minna edasi või loobuda? See tardumise hetk on väga oluline. Tuletab meelde vana tõde, et suured saavutused on võimalikud üksnes tänu pisikestele tegudele, otsusele katsetada.