Kuni Ukraina sõjani näis Vene merevägi olevat uue peatüki alguses, väljumas Nõukogude Liidu lagunemise järgsest kaosest ja lõikamas kasu president Vladimir Putini poliitilisest toetusest. Investeeringud mereväkke on loogilised, sest idanaabri 2015. aastal vastu võetud meredoktriinis on NATO „sõjalise infrastruktuuri laienemist Venemaa piiridele“ nimetatud „vastuvõetamatuks“ ja visandatud vajadus kaitsta Venemaad mereohtude eest. Teoreetilise sõja kestel püüaks Vene merevägi täita kahte ülesannet: kaitsta Venemaad mereväe õhu- ja tiibrakettide rünnakute eest ja tabada olulisi sihtmärke Euroopas, et vähendada NATO võimet pealetungi jätkata.