Kuidas olla õnnelik? Enim levinud teaduslikud soovitused ei avaldagi meie elule oodatud mõju

Looduses jalutamine, trenni tegemine ja mediteerimine on enim jagatud soovitused enda õnnelikumana tundmiseks. Põhjapanevat teaduslikku mõju nende soovituste taga tegelikult pole, selgub hiljutisest teadustööst.

Kuidas olla õnnelik? Seda küsimust esitavad inimesed Google’i otsingumootorile sagedamini kui küsimust „Kuidas saada rikkaks?“. See on küsimus, millele on vastust otsinud ka teadlased. Suurel hulgal tehtud uuringute põhjal on nad küsimusele ka korduvalt vastuseid leidnud. Tulemused omakorda on ajakirjanduse kaudu avalikkuses levinud. Selgub aga, et suur hulk sääraseid teadustöid (ja seega soovitusi) seisavad savijalgadel.

Etteruttavalt võib öelda, et ükski jagatud soovitus pole kahjulik ning tulemused pole esitatud pahatahtlikel eesmärkidel. Aga küsitav on, mil määral levinumad soovitused õnnetunde kasvu tegelikult panustavad. Ühtlasi paljastub oluline muutus, mis on viimasel aastakümnel psühholoogia ja käitumisuuringute vallas tehtud.

Uuring uuringutest

Duningan Folk ja Elizabeth Dunn Kanada Briti Columbia ülikooli psühholoogiaosakonnast korraldasid uuringu, mille käigus sõeluti esiteks välja viis enim antud soovitust, kuidas õnnetunnet kasvatada. Selleks guugeldati küsimust „Kuidas saada õnnelikuks?“ erinevates formaatides. Sõelale jäi 53 artiklit, milles on kajastatud just teadusuuringute leide. Neis lugudes antud soovitused jaotati kategooriate alusel lahtritesse. Nii koorusid välja viis enim jagatud soovitust.