Tegemist on teadusuuringute eetika jämeda rikkumisega, kus naisi käsitleti ausalt öeldes pigem sünnitusmasinate kui inimestena. Lisaks tõsistele teaduseetika rikkumistele on selle juhtumi puhul põhjust arvata, et konservatiivid on kuritarvitanud teadust, et suruda läbi konservatiivset tegevuskava, maskeerides seda akadeemiliseks teadustööks või „neutraalseks“ uuringuks (see ei toimu küll esimest korda).

Soovime juhtida tähelepanu kahele aspektile. Esiteks, raske teaduslik väärkäitumine ja kuidas seda kasutati radikaalsete konservatiivsete ideede tugevdamiseks Eesti ühiskonnas teaduse egiidi all.

Teiseks tahame hoiatada, et nimetatud ideed järgivad patriarhaalset loogikat, mida võimu omavad konservatiivid Eestis ja välismaal propageerivad. Selline loogika on ohtlik. Selmet ühiskondlike probleemidega tegelemisel sotsioloogiliselt uudishimulik olla, pannakse süü naiste õlule ja meie tähelepanu juhitakse pidevalt kõrvale probleemide käsitlemisest, mis on seotud näiteks ühiskonnas kasvava ebavõrdsusega. See kujutab olulist ohtu mitte ainult naiste õigustele, vaid ka meie kõigi vabadusele ja heaolule.

Skandaal

Skandaali põhjustanud tegevused said alguse konservatiivide eeldusest, et eestlaste langev sündimus seab riigi ohtu ning langeva sündimuse põhjused on seotud eelkõige naiste ja nende valikutega. Seega otsiti tõendeid, mis toetaksid ideoloogilisi tõekspidamisi, et probleemi juured peituvad heteronormatiivsete pereväärtuste lagunemises, naiste iseseisvuses ja seksuaalkasvatuses.

Eelmainitu tõendamiseks saatis sihtasutus Eesti lastetutele naistele küsimustikud ja uuris laste puudumise põhjuste kohta, küsides seksuaalsete ja poliitiliste eelistuste, seksuaalpartnerite arvu ning usulise kuuluvuse ja maailmavaate kohta.

Küsitletavate leidmiseks ja rahvastikuregistrile juurdepääsu saamiseks pöörduti Tartu Ülikooli poole ning sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets võimaldas näilise lepingu sõlmimisega sihtasutusele juurdepääsu plaanitava uuringu sihtgrupi andmetele. Tänaseks on Tartu Ülikool Eametsa ametist vabastanud.

Ohtlikud radikaalselt konservatiivsed ideed on esindatud paljude avalike asutuste juhtkondades.

Oma reaktsiooniga ülikooli otsusele näitab Eamets, et ei mõista olukorra tõsidust ning nüüd oleks vajalik juba tõsine arutelu ka teiste rikkumises osalenud poolte ja institutsioonide kaasosaluse üle. Vaatamata sellele, et Tartu Ülikooli eetikakomitee polnud otsust veel teinud (seda arutatakse järgmisel nädalal), saadeti küsitlus välja tuhandetele naistele. Uuring on nüüdseks peatatud, kuid see näitas ilmekalt, et ohtlikud radikaalselt konservatiivsed ideed on esindatud paljude avalike asutuste juhtkondades.

Teaduseetika

Margit Sutrop tegi suurepärase alguse, juhtides meie tähelepanu vajadusele järgida teadlaste kehtestatud kohustuslikke eetikamenetlusi, kuid soovime rõhutada, et see on vaid üks osa teadusuuringute läbiviimise eetikanõuetest. Eetika algab uuringu üldisest kavandamisest ja läbiviimisest, nende aspektide eiramine näitab laiemat süsteemset teaduse kuritarvitamist.

Birgit Poopuu

Selle juhtumi puhul on tegu teaduse kuritarvitamisega ning mitte range teadusuuringuga, mida me teadlastena igapäevaselt elu paremaks muutmise eesmärgil läbi viime.

Teadustöö eetika hõlmab muuhulgas ka küsimusi „Mis on uurimisküsimus?“ ja „Kuidas me seda uurime?“. Viis, kuidas kõnealuses uuringus mõlemale küsimusele läheneti, näitab, et esiplaanil ei olnud mitte teaduslikud, vaid neutraalsena kujutatud ideoloogilised eesmärgid.

Oluline on mõista, et teadus ei ole neutraalne, vaid range, refleksiivne, kriitiline ja läbipaistev. Seega on iga teaduslik lähenemine seotud oma eeldustega maailma toimimise kohta ja kuidas seda mõista.

Kui me muudaksime Pere Sihtkapitali eeldused maailma kohta läbipaistvaks, siis võiksime öelda, et nende arvates on naised süüdi langevas sündimuses ja probleemi lahendamiseks koheldakse naisi kui riigi teenistuses olevaid sünnitusmasinaid, kellel puudub esindatus ja hääl. Peegeldatakse teatud kindlat, mitte neutraalset arusaama soost ja ühiskonnast. Eeldus, millel uuring põhineb, on äärmiselt problemaatiline ja näitab selgelt, et teaduslikke arutelusid, järeldusi ja eetilisi kaalutlusi ei võeta üldse arvesse.

Teadlased konkureerivad pidevalt õiguse eest midagi uurida ja enne projektide rahastamist vaatavad teised teadlased eri etappides need põhjalikult läbi. Kõnealune uuring ei ole läbinud teaduslikke protseduure ja pärineb konservatiivse raha toetusel konservatiivsete osapoolte rühmalt.

Radikaalsed konservatiivsed jõud meie ühiskonna keskmes

Vilja Kiisler näitas väga tabavalt, et skandaali lähemalt vaatlemine aitab mõista erinevaid eetilisi küsimusi, mis on antud juhul kaalul. Uuringut läbiviiva sihtasutuse nõukokku kuuluvad juba mainitud Raul Eamets, Parvel Pruunsild (Bigbanki kaasomanik ja Isamaa suurim annetaja), Allan Puur (Tallinna Ülikooli demograafiaprofessor) ja Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia president). Kõik nad vastutavad ühiselt selle uuringu koostamise ning ebaeetiliste toimingute eest, mille alusel uuringut kavandati ja läbiviimist alustati.

Väära käitumist on võimalik märgata juba kilomeetrite kauguselt. Skandaali peamised sidusrühmad koosnevad valgetest, vanadest ja võimu omavatest meestest. Peame seda väites silmas teadusloome kitsaskohti, olukorda, et marginaliseeritud rühmad on saanud teadusloomes tihti ebavõrdsel määral osaleda. Veelgi enam, kõik nad leiavad, et neil on õigus sekkuda naiste ellu ja õpetada neid elama. Kurb on, et süüdi ei ole mitte ainult Pere Sihtkapital või Tartu Ülikool, aga ka Tallinna Ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia esindajad.

Väära käitumist on võimalik märgata juba kilomeetrite kauguselt.

On ehmatav, et sellised inimesed on avaliku hariduse juhtivatel ametikohtadel, kus mainitud ideid saab ühiskonnas hõlpsasti levitada ja kinnistada. Uuring on küll hetkel peatatud, kuid radikaalsed konservatiivsed jõud ei ole vaigistatud ega eemaldatud, need on ikka meie ühiskonna keskmes. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere väidab, et eesmärk pühendab abinõu ja näib seega kutsuvat teadlasi üles tegema ebaeetilisi teadusuuringuid, kui kaalul on Eesti püsimajäämine:

„Kui me tahame, et Eesti riik jääks püsima, nii nagu see on öeldud põhiseaduse preambulis. Eesti riigi mõte on meie rahva, kultuuri ja keele püsimajäämine, siis me peame teadma, kus on need kännud, mis on meie püsimajäämise teel. Ja me peame teadma vahel vastust ka väga valusatele küsimustele.“

Välismaal kutsutakse Eestit Euroopa piiril olevaks liberaalsuse kantsiks. Mitte ainult tänu Ukraina toetamisele Venemaa agressiooni vastu võitlemisel, vaid ka seoses hiljutise seadusemuudatusega, millega lubatakse samasooliste abielu.

Paraku surutakse Eestis (ja juba pikemat aega) konservatiivse raha abil esiplaanile äärmiselt konservatiivseid ideid, mis pärinevad justkui biopoliitika õudusunenäost. Soomere avaldus näitab seda selgemini isegi Eametsa varasematest märkusest, kus viimane möönis, et „pikemas perspektiivis on riigi otsene (eelarveline) huvi, et emad ei naase tööturule enne kolmanda lapse sündi“.

Benjamin Klasche

Soomere väga jõulised sõnad viitavad sellele, et riik ei peaks mitte ainult julgustama naisi rohkem lapsi saama, vaid võiks kaaluda nende reproduktiivse süsteemi kontrollimist riigi püsimajäämise nimel. Need veendumused ja arusaamad Eesti ühiskonnast ei ole neutraalsed ega teaduslikud, vaid esindavad konkreetse rühma arusaama soost, Eesti ühiskonnast ja naiste rollist ühiskonnas.

See ei erine eriti Ameerika Ühendriikides või Poolas nähtud arengutest, kus konservatiivsed jõud on uuesti kehtestanud õigusaktid, mis keelavad abordid, sekkudes otseselt naiste otsustusõigusesse oma keha üle. Lisaks on paljudes USA osariikides vastu võetud seadusemuudatused, mis piiravad seksuaal- ja tervisekasvatust niivõrd, et see mõjutab negatiivselt laste tervist ja arengut.

Eestis ei pruugi asjad veel nii kaugel olla, kuid me peame mõistma, et selliseid ideid surutakse jõuliselt peale ka meie ühiskonnas ning me peame neid jätkuvalt vaidlustama, sest naiste ja LGBTQ+ inimeste õiguseid rünnatakse avalikult. Samuti peame tagama, et konservatiivsed ideed ei saaks end patriarhaadi nimel teaduseks maskeerida.


Artikkel ilmus esimest korda inglise keeles ERRi uudisteportaalis.