Sama lõbus ja värvikas nagu Sergei kunst on ka ta ise. Enne intervjuud polnud ma teda 30 aastat näinud. Viimati kohtusime Lasnamäel minu esimese lapsepõlvekodu köögis, sest ta oli enne USAsse emigreerumist mu vanemate juures sage külaline. Kui Sergei teekannud on meie riiulitel siiani uhkelt püsti, siis kahjuks ei läinud sama õnnelikult tema viimasel suurel skulptuuril, mis ARSi hoovis tormi ajal telgi alla jäi.