Guido Viik: Vargamäe Krõõt ja Eesti majandus. 30 aastaga tekkinud reeglid piiravad meie majanduse kasvu

Kolmkümmend aastat järjestikust reegliloomet on koorma ettevõtlike inimeste seljas nii raskeks kasvatanud, et vanker seisab, kirjutab Guido Viik Eesti majanduskasvu pidurdumise üle arutledes.

Maailmapanga andmetel kasvas Eesti majandus kümne Euroopa Liitu mineku eelse aasta jooksul (1995–2004) kokku 76%. Meie kümne viimase aasta (2013–2022) majanduskasv oli 31%. Seega kasvab eestlaste materiaalne rikkus praegu umbes poole aeglasemalt kui kakskümmend aastat tagasi. Tänases maailmas on paslik küsida, kas me üldse peaksime oma maist rikkust edasi kasvatama? Ja kui siiski peaksime, siis kuidas?

Tõenäoliselt vastaks hulk nooremaid inimesi esimesele küsimusele juba eitavalt. Keskkonnaaktivistid räägivad aeglustamisest, nullkasvust, kestlikust kahanemisest või koguni anti-kasvamisest. Senises paradigmas on majanduskav alati tähendanud keskkonna kahjustamist ja nii see edasi kesta kindlasti ei saa. Ometi mõjub ka anti-kasvamise idee üsna enesehävituslikuna. Vaesena on raske olla roheline.