Eutanaasia ei tähenda meie oludes muud kui „mutt mulda ja maja müüki“

Kunstnik ja kuraator Tanel Rander (42) jagab oma mõtteid eutanaasia teemal.

Kui Eestis räägitakse eutanaasia seadustamisest, läheb jutt kahtlaselt kiiresti vanainimeste kulukale ülalpidamisele. Samas pole eutanaasia sugugi seotud vanusega, vaid eelkõige inimese tervisliku seisundiga. Vanadus on meil kõige marginaalsem ja ebaatraktiivsem teema. Ühtäkki tõuseb see aga eutanaasia kontekstis esile. Ja see on hirmutav.

Me elame traumeeritud ühiskonnas, kus lähisuhete sideaineks kipuvad armastuse asemel olema õigused ja kohustused. Vanadekodud on kallid. Neis elamiseks pensionist enamasti ei piisa. Kui näiteks kaks keskmist palka teenivat järeltulijat oma abi pakuvad, võivad nemadki raskustesse sattuda. Paljud vanadekodud on kohutavad – pole privaatsust, esineb väärkohtlemist, jne. Jubedaim, mida näinud olen, asus ühe tavalise väikeasula kortermajas, mille madalad, kitsad ja umbsed ruumid olid vanureid täis tuubitud. Õnneks on see nüüdseks kinni pandud. Aga ehk on selliseid veel.