Kui nüüd aus olla, siis mul endal mingi eriline side Travis Scotti looduga puudub. Ta on mulle alati tundunud veidi, kuidas nüüd öeldagi – mitte-väga-maitsekas? Natuke selline haibimaias pinnapealne rikas jõmpsikas. Ye lemmiklaps. Võib-olla on selle tunde tekitanud tema kümned hypebeast tossukollaboratsioonid, mis muidugi on tundidega välja müüdud ja juba tunni pärast StockX-s kolmekordse hinnaga müügis. Selline kerge wannabe moedisaineri tunne. Või siis see Travise McDonald’si eine. Aga „UTOPIA“ on tegelikult see, mis Travis Scott olema peab. Staadionihiphop. Ja mitte Lilleküla stata, vaid Coachella pealava ning selle headliner. Varjamatult pompoosne oma suuruseihaluses.