Vastuoluline Aadu Hint: juunikommunist, kes hiljem süüdistas end Eesti rahva reetmises

Kirjanik Aadu Hint toetas 1940. aastal aktiivselt juunipööret, hiljem aga kannatas selle pärast ja üritas Rootsi põgeneda.

Kirjanik Aadu Hint läks 1940. aastal juunipöördega „lehvivi hõlmu kaasa“, nagu on öelnud kirjandusteadlane Aksel Tamm. Astus suvel kompartei liikmeks ja kandideeris juuli keskel Riigivolikogu valimistel. Saaremaa kandidaadina valitigi ta Toompeale ja 22. juulil 1940 esines Hint esimest korda kõnega Riigivolikogu ees. „Ainult see, et nüüdsest alates Eesti riik kuulub Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu, loob eelduse, et meie tõesti saame vabalt elada. Ja ma praegu soovin siin, et elaks hästi ja elaks humaanselt vaba Nõukogude Eesti,“ ütles ta.

Teist korda sai Hint Riigivolikogus sõna 24. augustil ja see kõne oli muutunud oludele kohaselt juba hoopis propagandistlikum. Ei sõnagi enam humaansusest, mida töörahva riigis ju polnudki.

22. juunil 1941 puhkes sõda. Saksa vägede lähenedes põgenesid punased võimutegelased Venemaale. Pagejate seas olid samuti juunipöördega kaasa läinud loomeinimesed – kirjanikud, kunstnikud, muusikud. Ka Aadu Hint. Tagalas olles aga hakkas Hint otsima võimalusi Nõukogude Liidust põgenemiseks.